Esimesed dokumenteeritud käesurumise harrastamise mainimised tulevad 18-nda sajandi Jaapanist, kus seda kutsuti „udezumō“ mis otse tõlgituna tähendab „randmemaadlus“. Samuti harrastasid umbes samal ajal sarnast sporti ka põlisameeriklased.

Käesurumine professionaalses mõttes muutus populaarseks 20. sajandi alguses. Ameerikas ja Euroopas hakati korraldama ametlikke võistlusi 1970-ndatel. Kui käesurumine hakkas rahvusvaheliselt levima, loodi esimesed spordiorganisatsioonid, mis hakkasid üritusi korraldama ja reegleid paika panema. 

Tänapäeval on käesurumissport muutunud globaalseks spordialaks, millel on suur hulk järglasi ja professionaalseid võistlejaid. Organisatsioonid, nagu World Armwrestling Federation (WAF) ja International Federation of Armwrestling (IFA), korraldavad maailma ja euroopa meistrivõistluseid, kus tipptasemel sportlased üksteise vastu võistlevad. Lisaks on käesurumine muutunud meelelahutuseks, kuna seda kajastatakse ka telesaadetes ja filmides.

Üks huvitav asi on see, et käesurumine ei ole ainult jõuline spordiala, vaid nõuab lisaks strateegiat ja teadlikkust keha liikumisest. Paljudel juhtudel on teatud tehnikad isegi tähtsamad kui puhas jõud.

Selle spordiga võivad tegeleda kõik, kes vähegi seda soovivad. Võib võistelda või harrastada lihtsalt sportimise pärast. Käesurumise kommuun on ülemaailmselt väga abivalmis ja sõbralik.